Taani näited

Oktoobri alguses külastasime koos Oliver Karjasega Erasmus+ projekti „Õppeprotsessi kvaliteedi parandamine õpetajate koostöö ja erialase pädevuse tõstmise kaudu“ raames Taani kutsekooli nimega Technical Education Copenhagen, mis on Taani suuruselt teine kutsekool. Selles koolis toimub õpe 2-5 aastat sõltuvalt erialast, mida õppima minnakse. Koolis õpib ligikaudu 5500 õpilast ning kooli personal on samuti ligi tuhat töötajat. Kooli suurusest tulenevalt asuvad koolihooned Kopenhaagenis viies erinevas piirkonnas.

Kooli jõudes tehti meile väikene ülevaade Taani haridussüsteemist ning sellest, millist rolli omavad seal kutsekoolid. Kutsekoolide roll taani tööturul on meeletult suur ning tähtis ja ettevõtted teevad nendega pidevalt koostööd sest just  sealt tulevad nende firmadesse juba teatud tasemeoskustega töötajad, mida kooli ajal piisavalt on lihvitud.

Huvitav tähelepanek oli ka see, et päris paljud kooliõpilased sõlmivad õpingute ajal lepingu ettevõttega, kuhu neid hiljem tööle võetakse ning koolis õppides makstakse selle eest ka juba õpilaspalka, mis on üle tuhane euro. Õpilased, kellel ettevõttega töölepingut ei ole sõlmitud, saavad samuti õppetasu, kuid seda kooli poolt. Raha selleks tuleb ühest kindlast fondist, kuhu ettevõtted oma raha investeerivad.

Hariduses peetakse väga oluliseks kohaliku keele oskust ning matemaatikat, mida oskamata on haridustee praktiliselt võimatu. Selleks, et kutsehariduses jätkata, tuleb peale kahekümnenädalast õppeperioodi sooritada edukalt nii taani keele kui matemaatika eksam.

Kutsekoolid teevad ka seal põhikooliõpilaste seas päris palju lobitööd. Näiteks tehakse neile kutsekooli tutvustavaid ringkäike koos kõiksuguste huvitavate ning põnevate võistlustega, mis on kaasahaaravad ja informatiivsed. Sellised tutvustavad üritused annavad noortele aimdust, mida mingi kutsekool ja seal antav haridus endast kujutab ning noored võivad leida sealt ka endale sobiva eriala, mida hiljem peale põhikooli lõpetamist valida.

Kutsekoolis, mida meie külastasime, oli ka tugikeskus, kes aitab raskustesse sattunud õpilasi ja püüab neid motiveerida ning aidata neil järjepeal olla nende õpingutes.

Kutsekoolisüsteem on erinev meie omast. Näiteks sellist klassisüsteemi nagu meil, kus õpilane üldjuhul alustab ühe klassiga ja lõpetab samaga, ei ole. Seal on kutseõpe jagatud kursustesse ning sul on vaja teatud kursused läbi teha. Kui see esimene kord ei õnnestu, siis on tuleb sul see kursus uuesti võtta. Kokku antakse inimesele 3 võimalust. Sellest tulenevalt võibki juhtuda, et kooli alustatakse ühtede õpilastega, aga lõpetatakse teistega.

Suurt rõhku pannakse kutsekoolis ka praktilisele väljundile ning oskuste lihvimisele. Seda on muidugi kergem teha, sest üldjuhul õpilane juba teab, millisesse ettevõttesse ta tööle läheb.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et mulle väga meeldib Taani haridussüsteem. See tundub olevat terviklik kogu ühiskonna lõikes ja noortel ei ole vaja nii palju vaeva näha sellega, kuhu hiljem tööle minnakse.

Oli väga tore sellest projektist osa saada, kuna see avardas natukene mõttemaailma ning andis ka mõningaid ideid, mida ehk tulevikus saaks oma töös kasutusele võtta peale mõningast läbimõtlemist.